Mobiiltelefonide trendid – mõõtmete vähendamisest sensoriteni

Mobiiltelefonid on lühikese aja jooksul väga pika maa maha käinud. Alguses takistasid nende evolutsiooni peamiselt tehnoloogiline barjäär, nagu näiteks võrkude puudumine või protsessikiiruse piirangud. Nende barjääride kadumine võimaldas aga lõpuks nutitelefonidel areneda ning kesksele kohale tõusta.

Tänapäeval juhib nutitelefonide arengut tehnoloogiliste barjääride asemel hoopis kasutajaskond. Ettevõtted nagu LG Electronics pööravad kasutajate soovidele rohkelt tähelepanu ning toovad turule tooteid, mis toovad igapäevaellu rohkelt uusi võimalusi.

Kaugtehnoloogiad on olemas olnud juba rohkem kui sajandi. Nikola Tesla näitas oma kuulsat kaugjuhitavat paati Madison Square Gardenis 1898. aastal. Kommertskasutuseks hakkas mobiiltehnoloogia arenema alles pärast Teist maailmasõda.

Telefon

Mobile Telephone Service’it (MTS) tutvustati Põhja-Ameerika lääneosas 1946. Aastal. Pärast paari aastat oli süsteemiga ühendatud üle 100 linna. Kui innovatiivne, polnud süsteem siiski väga mugav – varustus kaalus 36 kg, mis tegi terminist „mobiilne“ väga suhtelise mõiste. Teine probleem oli see, et kasutada sai ainult väheseid sagedusi.

Esimesed trendid mobiiltehnoloogias olid vahemaade suurendamine, kompaktsemate vormide arendamine, mugavuse suurendamine. Alates 1990 aastatest puhusid uued tuuled: IBM Simon demonstreerib nüüd uut trendi – mobiiltelefone, mis oskavad peale helistamise ka muud teha. Simonit loetakse vahel ka maailma esimeseks nutitelefoniks.

IBM Simoni 19 aastat tagasi algatatud trend on jätkuvalt päevakorras. Ka tänapäeval on tarbijad nutitelefoni ostes väga tugevalt mõjutatud telefoni lisaoskustest.

Simon telefon

Telefoni oskuste kasv mõjutab nutitelefoni buumi kõiki osapooli. Tootjad püüavad arendada vajalikku riistvara ja tarkvara, mis oskaks hallata paljusid keerulisi ülesandeid. Samal ajal otsivad programmeerijad ja turundajad uusi strateegiaid.

Nii paljude ülesannete haldamine on nutitelefoni jaoks suur töö. See mõjutab eelkõige aku tööd ja lühike aku vastupidavus on tarbijate jaoks äärmiselt ebameeldiv. Teine prioriteet on kiirus, sest tarbijad tahavad telefonis kasutada internetti sama kiirusega nagu kodus. Selle on teinud võimalikuks LTE areng (ja LG tugev patendiportfoolio sel alal). See tehnoloogia saab veelgi tähtsamaks, kui infrastruktuur üle maailma rohkem välja areneb. Kiirust mõjutab ka protsessor – ka selle eest on tarbijad nõus rohkem maksma.

Tänapäeval sõltub nutitelefoni võimekus paljuski tema sensorite arvust ja tüübist. Näiteks, kui tavaline nutitelefon koost lahti võtta, leiad sealt kiirendaja, GPS sensori, valgussensori, puutesensori, baromeetri, NFC sensori ja terve rea teisi sensoreid, mis annavad nutitelefonile erinevad oskused. Homse päeva nutitelefonid on varustatud aina uudsemate sensoritega – näiteks biomeetriliste sensoritega või rõhusensoritega. Nendega uurib nutitelefon oma kasutajat ja pakub talle kõige sobivamaid rakendusi. Ennustatakse ka liikumissensorit – nutitelefonis mitte ainult ei oska käeviibutusi ära tunda, vaid näevad ära ka pilgu suunamise. See annab võimaluse paljudele uutele rakendustele.

Sensorite abil peaks nutitelefonid olema võimelised ka oma asukohale reageerima. Näiteks kasutavad inimesed tavaliselt tööl teistsuguseid rakendusi kui kodus. Nii võiks nutitelefonid asukoha ära tunda ning lennukisse sisenedes automaatselt vastavale režiimile minna.

Lõpuks teame, et sensoriajastut tähistab lai eksperimenteerimine, aga lõpuks otsustab ikkagi tarbija, kas uued omadused tunduvad talle kasulikud või mitte.