11 veidrat fakti Oscarite kohta

Filmiakadeemia auhindu ehk Oscareid on jagatud alates 1929. aastast ning 83 tseremoonia jooksul on Välja antud 2809 Oscarit 1853 nominendile. Siin põnevat statistikat selle meelierutava ürituse koha.

1. Oscari-võitjad ei oma tegelikult võidetud Oscari-kuju. Võitmisel sõlmivad nad lepingu, et kui soovivad kuju müüa, peavad nad seda esimesena pakkuma Akadeemiale 1 dollari eest. Vastasel juhul peavad nad trofeest loobuma. See reegel hakkas kehtima alates 1950, mis tähendab, et vanemaid trofeesid on aegajalt siiski müügil. Näiteks maksis Steven Spielberg Bette Davis’e Oscari eest 578 000 dollarit ja annetas selle tagasi Akadeemiale, Michael Jackson aga maksis David Selzniki autasu eest 1999. aastal üle miljoni dollari.

2. Suurim Oscari-ajaloo kaotaja on heli-insener Kevin O’Connell, kes on esitatud alates 1983. aastast nominendiks 20 korral, kuid pole saanud ühtegi autasu.

3. Autasu saamiseks võib nominendiks esitada kindlatele standarditele vastavad filmid – need peavad olema vähemalt 40 min pikad, lindistatud 35mm või 70 mm filmile või 24- või 48-raamisele progressiivsele skaneeritud digitaalkaamera formaadile kindla resolutsiooniga ning linastunud Los Angelas’is tasulise pileti eest vähemalt seitsme päeva jooksul. Täpsemad reeglid leiad siit.

4.  Los Angelase linastumise punkti tõttu ei võitnud 1952. aastal autasu Charlie Chaplini film Limelight. Kui film lõpuks 1973. aastal LA-s linastus, sai ta ka Oscari.

5. Oscari on võitnud ka Briti Infoministeeriumi 1941. aastal propagandamaterjalina valminud film Target for Tonight.

6. Oscari on võitnud ainult üks Oscari nimeline mees: Oscar Hammerstein II, kes võitis autasu parima laulu eest.

7. Tseremooniale järgneval vastuvõtul pakutakse külalistele 1200 pudelit šampust, 1000 vähki, 1200 Kumamoto austrit ja 18 kilogrammi kaaviari. Lisaks ka 7 kg söödavat kulda 4000 šokolaadi-Oscari kattena.

8. Kodak Theater, kus viimasel ajal tseremoonia toimunud on, mahutab 3332 inimest. Alati aga ei ilmu kõik kohale, mistõttu makstakse kuulsatele kohatäitjatele 125 dollarit tunnis, et saal paistaks täis.

9. 2002 aastal venis tseremoonia pikkade kõnede tõttu 4 tunni ja 23 minuti pikkuseks, mistõttu kehtestati kõnedele 45-sekundi reegel – mistahes kauem kestev kõne katkestatakse orkestrimänguga.

10. Lühima kõnega on ajalukku läinud William Holdeni ja Alfred Hithcocki poolt, kes ütlesid mõlemad lihtsalt “Aitäh”.

11. Sama kuulus kui Oscari-kuju, oli 1989. aastani fraas “Ja võitja on…”. Seejärel aga, et kaotajad end paremini tunneksid, asendati see märkamatult fraasiga: “Ja Oscari saab…”

Loe terviklugu SIIT!