Mõned viimase aja geoloogilised avastused

Geoloogia on teadus, mille uurimisobjektiks on planeet Maa. Geoloogid aitavad otsida esmaseid tõendeid maa laamtektoonika ja ajaloo kohta. Tänapäeval kasutatakse geoloogiat mineraalide ja süsivesinike uurimiseks ja veevarude hindamiseks. Samuti aitab see distsipliin teadlastel paremini mõista loodusõnnetuste ja korduvate keskkonnaprobleemide olemust ja võimalikke põhjuseid.

Planeedi Maa vanus on ligikaudu 4,54 miljardit aastat. Meie planeedi loodusstruktuurid lubavad geoloogidel, arheoloogidel ja ajaloolastel aru saada loodusnähtustest ning nende mõjudest inimestele. Järgnevalt toome välja mõned geoloogilised avastused, mis on saanud teadusmaailmas palju kõlapinda. Avastused on tehtud lähima 15000 aasta jooksul, mis geoloogilises ajaplaanis tähendab üsna hiljutist ajaraami.

Jumalate sild

Jumalate sild

Jumalate sild on looduslik sild, mis tekkis Bonneville’i maanihke tagajärjel, mis on üks suurimaid maanihkeid, tänu millele sulustus Columbia jõgi Cascade Locks tammi taha Oregonis, USAs. See loodusnähtus kannabki vanade põlisameeriklaste legendide kohaselt Jumalate silla nime.

Tartessos

Tartessos

Tartessos oli tänapäeva Andalusia lõunarannikul asuv sadamalinn ning ühtlasi asus seal ka Guadalquivir’i jõe suue. Linna on dokumenteeritud alates esimese milleeniumi Kreekast (BC) alates. Tartessose nime kasutamine kadus aga umbes 2000 aastat tagasi. Vastavalt ajaloolastele on kõige tõenäolisem, et linn pühiti kaardilt üleujutuste tõttu. Siiski on tänu geoloogilistele ja arheoloogilistele avastustele saadud tänaseks päevaks üsna selge pilt, milline Tartessos ning selle kultuur võisid välja näha.

Jätka põnevat lugemist listverse.comveebilehelt.