Kosmoseajastu lõpp on käes?

Igast entsüklopeediast võib leida fakti, et maakera ekvatoriaalne diameeter on 12 756 kilomeetrit. Siiski – kui võtta veel arvesse atmosfääri, võiks diameeter tulla umbes 13 000 km, sisaldades ka õhku. Tänaseks ei pruugi aga seegi olla enam täpne.

Ümber maa tiirleb suurel hulgal satelliite, millest osa on paarisaja kilomeetri kõrgusel, kuid paljud lausa 36 000 km kaugusel maast, kus nad pidevalt ümber sama maakera punkti keerlevad – kohas, kus asjadel võtab ümber maa ringi tegemine täpselt 24 tundi. Sellisest vaatevinklist on Maa tõesti palju suurem, kui ametlik fakt seda ütleb ning võib ka öelda, et siiamaani on kosmoseajastu olnud tõeline edulugu.

Kas tõesti hakkab kosmoseajastu lõppema?

Telekommunikatsioon, ilmateated, põllumajandus ning metsandus – kõigil neil tegevusaladel on kosmoseajastu jooksul toimunud suured edasiminekud. Samamoodi on aga ka sõjandusega, kus nutikad raketid võidakse juhtida ükskõik millisesse maailma sihtpunkti, millal tahes.

Samas ei ole praegu enam 20. sajandi keskpaik, mil president John F. Kennedy lubas käsi südamel inimene kuu pinnale viia ning käis tuline võitlus selle pärast, kes üldse esimesena kosmosesse jõuab. Need ajad on möödas. Samuti ei kirjutata enam pikki romaane võimalikust elust kosmoses, ega kuu või Marsi pinnal, nagu tegi seda Arthur Clarke.

Ka kosmoseturism ei ole väga menukas. See on ülikallis, ning tavainimesed ei hakka kindlasti lähiajal nädalavahetusi kuu pinnal veetma. Mitmekümne miljoni dollari suurust tuusikut ei suuda rahvas endale lihtsalt lubada. Raha nõuab palju ka Rahvusvaheline Kosmosejaam (ISS), mille peale on ainuüksi seniajani kulunud 100 miljardit dollarit!

8. juuliks 2011 oli planeeritud viimane kosmosesüstiku lend NASA ajaloos. Süstik pidi olema usaldusväärne transpordivahend maa ja kosmose vahel, kuid selle asemel on see olnud üsna riskantne masin. Kahel korral on see nõudnud ka süstikus oleva meeskonna elud. Ka ISS plaanitakse aastaks 2020 orbiidilt ära tuua.

Seetõttu võib öelda, et vähemalt praegu on kosmoseajastu läbi saanud. 36 000 km on saanud piiriks, millest praeguste vahenditega kaugemale jõuda on praktiliselt võimatu. Ka avalik huvi kosmose vastu on hääbumas. Vähemalt niikaua, kuni Marsilt rohelisi mehikesi ei leita! Ja avalik huvi määrab kosmosetööstuses kõik.

Kui teema huvitab, võid Economistist juurde lugeda!