Mis ühendab Vana-Kreeka spioone ja Facebooki pubekaid?

440 aastat eKr kirjeldas Kreeka ajaloolane Herodotus esmakordselt trikki, mida spioonid kasutasid salajaste sõnumite saatmiseks. Nimelt kirjutasid nad vahatahvli puidust tagaosale oma salajase sõnumi ja katsid selle uue vaha kihiga, millele kirjutati uus ja nähtav tekst. Sellise tegutsemise puhul ei olnud vaenlastel tahvli leidmisel mingit põhjust pidada seda eriliseks või kuidagi kasulikuks.

Pubekaid

Pea kaks tuhat aastat pärast Vana-Kreeka spioonide tegutsemist on toimumas sarnane tegevus teismeliste seas, kes kasutavad Facebooki. Nimelt käib enamus teismeliste suhtlusest tänapäeval online’is ja väga paljud vanemad soovivad tungivalt olla oma lastega Facebookis sõbrad, et jälgida nende seinal toimuvat. Selline olukord loob aga kommunikatsiooni dilemma – soovitakse teha avameelseid postitusi oma elu kohta, et sõbrad teaksid, mis toimub, kuid antud postitused pole just sellised, millele lapsevanemad innukalt kaasa elaksid.

Lahendusena on teismelised võtnud kasutusele Vana-Kreeka spioonidele tuttavad võtted ning hakanud kasutama steganograafiat ehk sõnumi peitmist teise sõnumi sisse. Teadlane Danah Boyd on antud teguviisi nimetanud sotsiaalseks steganograafiaks, mille puhul on teismeliste postitustel kaks tasandit: süütu pealispinnaga sõnum vanematele ning sügavama ja rikkalikuma tähendusega tekst, millest saavad aru vaid lähedased sõbrad.

Pikemalt saab antud teemal lugeda veebilehelt wired.com.