Lumelaud

Lumelaua sõit on talispordiala, mille harrastajad kinnitavad oma jalgade külge laua ning sõidavad sellega mööda lumiseid mäekülgi alla. Alates 1998. aastast kuulub lumelauasõit taliolümpiamängude kavasse. Kust aga lumelaud pärineb?

Lumelaud

Lumelaua leiutamise au ei saa konkreetselt kellelegi omistada, kuid on isikuid, kes on lumelaua arengus mänginud olulist rolli. Esimeseks neist loetakse M. Burchett, kes 1929 aastal lõikas vineerist välja lauatüki ning kinnitas oma jalad riidetükkide ja hobuseohjadega selle külge. Lumelaua üks eelkäija snurfer muutus populaarseks 60-ndatel, mil alustati nende masstootmist. Esimese tänapäevase lumelauani jõudis J. Burton kasutades lumelaua valmistamisel suuskade tehnoloogiat. Prototüüp oli valmistatud materjalis P-Tex.

Lumelaua põhilisi sõidustiile on kolm ,millest igaüks vajab erineva disainiga lauda. Kõige laialdasema levikuga on vabasõit ehk freeride, mille eesmägiks on lihtsalt lõbu. Vabastiili ehk freestyle, harrastajad püüavad võimalikult suure aja sõidust veeta õhus. Hüppamiseks mõeldud lauad on tavalistest laudadest lühemad ja laiemad. Alpine ehk alpisõiduga tegeleb tunduvalt väiksem hulk inimesi. Alpilaudurid kasutavad kõrgetest mägedest alla sõitmiseks peenemaid ning pikemaid laudu. Läbitud maa-ala on antud juhul üsna pikk.