Henna

Henna, ladina keelse nimetusega Lawsonia inermis, on 2-6m kõrgune õistaim, mis kasvab kuumas kliimas, nagu näiteks Indias, ning õitseb kaks korda aastas. Henna kuivatatud lehtedest jahvatatakse pulber, mida kasutatakse juuste värvimiseks ning hennapasta valmistamiseks. Hennapastat kasutatakse mehndi kehakaunistamiskunstis.

Henna

Mehndi (ka mendhi) väljend on laialdaselt kasutusel Indias ja Pakistanis, mujal maailmas kasutatakse seda tihti ka henna sünonüümina. Mehndi all peetakse reeglina silmas henna nahale kandmise kunsti, mille juured ulatuvad tagasi vähemat 3000 aastat. Alates 20. sajandi lõpust on henna kehamaalingud saavutanud suure populaarsuse üle maailma.

Henna kehamaalingu peamine eesmärk on keha kaunistamine. Lisaks sellele jahutab ja rahustab hennapasta soojadel ilmadel nahka. Henna kehamaalingud on 100% looduslikud, ajutised, ning ohutud, sest värv imbub ainult surnud ja surevasse nahka (sarvrakkudesse). Naha uuenedes kaovad värvitud rakud ning sellega koos ka maaling.

Henna kehamaalingu tegemise protsess on valutu! Tihti inimesed üllatuvad, kui ei tunne, et joonistaja nende kehale joonistab. Nimelt hennapasta kehale kandmiseks kasutatakse pintslit või spetsiaalset aplikaatorit, mis tegelikult nahaga kokku ei puutugi, kontakti saavutab nahaga ainult hennapasta. Kõige tugevama ning pikema kestvusega värvi jätab henna reeglina peopesadesse ning jalalabadele.