Eesti kroon

Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 11. juulil 1924 võeti Eestis marga kõrval kasutusele Rootsi krooniga võrdväärne kuldkroon, mis alates 1928. aasta esimesest päevast hakkas kandma nime lihtsat kroon, mis omakorda jagunes sajaks sendiks.

Eesti kroon

Eesti marga ja penni kasutamine lõpetati 1927. aasta mais vastu võetud Rahaseadusega, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. Üks kroon jagunes sajaks sendiks. Uue rahaühiku nimi tuli margaga paralleelselt kasutuses olnud nn kuldkroon nimest. Erinevalt Eesti markadest olid Eesti kroonvääringus pangatähed ja mündid kujundatud ühtses stiilis, Günther Reindorffi ja Georg Vestenbergi poolt.

Eesti kroon

Lõplikule krooni nimetuse leidmisele eelnes pikk arutelu. Valitsuse eelnõus oli raha uue nimetusena pakutud “taaler”, mis võrdus 100 krossiga. Leiti, et see ei sobi, kuna taalrit kasutatakse vaid Aafrikas ja mitte haritud riikides. Jaan Tõnisson pakkus nimeks omaloodud nime “kuldar”. Tugev toetus oli ka nimedel “esta” ja “est”, kuna Lätis on “latt” ja Leedus “litt”. Lõpuks jäid “kroon”, mis võetud Rootsi järgi ning “sent” Lääne-Euroopast. Kroon oli peale Eesti kasutusel veel Taanis, Norras, Tšehhoslovakkias ja Rootsis. Senti aga kasutati mitmekümnes riigis. Mõnedes neis teisendatud nimekujul nagu “cents”, “centavos”, “santiim” jne.