Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn on hästi säilinud näide keskaegsest linnast ning kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinnas on tänaseni püsinud keskaegne miljöö ja struktuur. 11.-15. sajandil peaaegu terviklikult välja kujunenud tänavate võrk ning kruntide piirid on säilinud tänapäevani.

Tallinna vanalinn

Kuigi Toompea künkale rajati esimene linnus, Lindanise juba 10. sajandi lõpul, pole sellest säilinud ühtegi ehitist, kuna tegu oli puitrajatistega. Lubjakivipõletuskunsti tõid Eestisse Lääne-Euroopa võõrvallutajad 13. sajandil, seoses sellega hakati püstitama üha enam kiviehitisi.

Tänu võimsatele linnamüüridele ei ole Tallinna vanalinn saanud olulisi sõjapurustusi. Keskaegsel kujul on säilinud kõik olulisemad sakraal- ning esindushooned, lisaks sellele ka rohkelt kaupmeeste ning linnakodanike elumaju, koos abihoonete ja –ruumidega.

Tallinna vanalinn

Vanalinna südameks on Raekoja plats, mida on kasutatud kogunemiskoha, turu- ja laadaplatsina juba ennem raekoja ehitamist. Lisaks pidustustele viidi platsil läbi ka hukkamisi, mis keskaegsetes linnades ei olnud sugugi ebatavaline. Praegu mängib Raekoja plats keskset rolli Tallinna linna iga-aastastel traditsioonilisel suurüritusel Vanalinna päevad. Sel ajal täitub munakiviplats laada ning lavadega, mängitakse muusikat ja tehakse teatrit.

Tallinna raekoda valmis 1404. aastal ning see on ainuke säilinud gooti stiilis raekoda Põhja-Euroopas. Tänapäeval on raekojal vaid esindushoone roll, kuid kuni 1970. aastani töötas seal linnavalitsus. Suvekuudel on raekoda avatud keldrist kuni pööninguni kõigile huvilistele.