Saun

Saunal on Eesti kultuuris oma kindel koht juba ammusest ajast. Saun polnud pelgalt paik kus hoolitseda oma hügieeni eest – saunas raviti haigusi ning sünniti ja lahkuti. Eesti talupojale oli saunaskäik igapäevase ning raske füüsilise töö kõrvale hea viis puhkamiseks ja lõõgastumiseks.

Saun

Kuna sauna tuntakse juba päris iidsetest aegadest ning paljude erinevate rahvaste juures, siis on välja kujunenud mitut liiki saunasid. Rooma saunas on küte paigaldatud põrandasse ning seinaõõntesse, türgi saunas saavutatakse soovitav temperatuur kuumutavate basseinidega, soome ning vene sauna erinevus seisneb vaid õhuniiskuses. Vene saunas on kombeks visata nii palju leili, et on pea võimatu ligimest näha.

Sauna ravivat mõju märkasid inimesed juba varakult. Nii muutus saun paigaks, kus raviti erinevaid vaevusi näiteks massaažiga, kuppudega või erinevate õlide ning aroomidega. Teadlased on kinnitanud, et regulaarne saunatamine hoiab eemal külmetus- ja viirushaigused. Samuti on saun leevenduseks reuma ning närvivalu- või põletiku korral.

Saunamõnu lisab värske kase- või kadakaviht. Parim aeg vihta teha on natuke ennem või pärast jaanipäeva. Oksad tuleb valida leherikkad ning painduvad. Talve tarvis tuleb vihta kuivatada liikuva õhuga võimalikult pimedas ruumis. Lisaks sellele, et vihtlemine ergutab, masseerib ja puhastab nahka, paneb see saunas õhu liikuma, mille tõttu kuum õhk pääseb nahale paremini ligi ning paneb inimese rohkem higistama.